4:41 a.m. - 2004-07-29
just a game
kõik on ainult mäng. olen nagu pimedas toas ja aeg-ajalt puutun kobades hetkeks millegi vastu. see on hea tunne, sest siis tean, et ma pole seal üksi. siis on jälle pimedus. pehme ja ärevusttekitavalt lõhnav ja lootusitekitav. kui kaua veel?
nüüd on üsna kindel, et mu korteris kummitab. või on see pinguloleva fantaasia vili? varsti tuleb vist ühes teises korteris ööbima hakata. vähemalt pakkumisi on. keegi hoolib. tegelikult vist mitte. polegi tähtsust ju. peaasi, et ei peaks olema üksi...kummitavate vaimude ja mõtetega.
sel nädalalõpul lähen ja tantsin end tühjaks. valan kõik välja ja ei hooli millestki!
nägin und. see oli õudne ja väga crazy ja erutav. alateadvuses toimuv hirmutab. olin temaga koos maa-alustes koobastes...tal oli see vanaaegne nuga ja siis ta tappis hitleri ära..kuigi see oli juba nagu surnud. pärast lebasime koos kusagil ja tundsin ta sydamelööke...see oli parim. ainus reaalsus.
i feel so crashed
