5:03 a.m. - 2004-07-23
miks ma ei maga kell 5 hommikul
juba on nii valge, et meigi mahavõtmisex ei pea tuld põlema panema. mh...avastasin just, et mu rind on pisut pähkliðokolaadine. ok lõpetan selleks korraks maiustamise.
õhtul käisin vaatamas ysna omapärast eesti filmi...noh selle peaosatäitjat ma ju päriselt ei tunne. aga oli hea ja meeldis, kuigi kohati pisut rabedalt tehtud. aga ehk oli see taotluslik.
siis järgnes kerge vein ja seltskondlik vestlus kino kõrval mingis pubis, kus tibid pildistasid üksteist ja võis kuulda valju sosinat: kas see ongi see caprichosa??? mõni sait on natukene liiga populaarne. või on eesti liiga väike...
hiljem olin sunnitud 10 minutit prive ees passima(oma viga muidugi, et liiga vara kohale jõudsin. parem ikka kolmveerand tundi hilineda nagu tavaliselt). ja siis juhtus see, et kohtusin inimesega, kes oli poolteist aastat seda kannatlikult oodanud ja kõik mu kapriisid välja kannatanud. inimesega, kellega olen olnud absoluutselt avameelne alati ja kes sellest hoolimata mind hukka ei mõista. kes on minust küllaltki erinev, aga samas väga hea sõber. ja kes tahaks olla rohkem kui sõber. kas ma mainisin juba, et ta on minust palju-palju noorem ja et punase auto pagasnikus leidub tal ka õlut. ja et temale oleks nii lihtne jumalanna olla (teatud mõttes) tegelikult...mitte ainult fantaasiamängudes. ja mul oli lõbus...mida võis järeldada naerupisaratest pisut laialiläinud ripsmetuððist.
aga kardan ainult ühte, et temaga olles ei suudaks ikkagi lõplikult unustada seda, kelle pärast on saanud mõtte kõige hallimad päevad ja kellele voodis mõeldes tuleb uni ruttu...sest tean, et ainult magades näen teda jälle. kõige hullem ongi see, et ei suuda hetkekski unustada...isegi siis mitte, kui naeratan teistele ja üritan meeleheitlikult lõbutseda. üksi jäädes tuleb igatsus laviinina ja tahaks nutta. selle asemel istun siin päikesetõusu ajal ja kirjutan mõttetusi, millest nagunii mingit kasu pole. kuigi pisinatukene vist läheb kergemaks.
mu juuksed lõhnavad deep redŽi järele. tänasest on see mu õnnetoov parfüüm. kuigi selle sissehingamine mõjub nagu magus joovastav salakaval mürk, mis kisub su hinge alasti ja toob unistava pilgu silmadesse ja süütab kehas tule, mida naudid ja kardad samal ajal. ma tõesti ELAN!
