3:31 a.m. - 2004-05-20
l2hedal ja ikka nii kaugel
viimati kirjutasin siia yhes suvalises pariisi bulvari netikas. aga ma pole yldse nii laisk kui paistab, lihtsalt suur kiirus on kogu aeg. peale pikka chillimist elu oravarattale ymberlylitumine n6uab teatavat eneseyletamist, mis on p2ris m6nus. eriti kui on eesm2rgid silme ees. tegelikult peaksin praegu sygavas unes viibima. et mitte j2lle nii 2ra v2sida nagu yhel 6htul, kui vajusin meigi ja leopardikleidiga diivanile ja kustusin. tuled p6lesid ja muusika m2ngis, aga nohisesin rahulikult kella viieni hommikul magada.
ma olen ikkagi 88elanik ja "normaalsel" ajal voodisseminek on yks vastumeelsemaid kohustusi minu jaoks...88s on asju...seep2rast istusin ka eile poole 88ni arvuti taga ja p6hiliselt vaatasin yhe inimese pilti ja oli tunne, et v6iksin kogu ylej22nud elu ainult seda tehagi ja muud polekski eriti vaja. kummaline, et kunagi oli see inimene yks paljudest ning mingil hetkel toimus minus 2ratundmine. just siis kui seda k6ige v2hem ootasin. nagu plahvatus.
isegi kui see ei vii kuhugi...olen ikkagi k6ige 6nnelikum naine universumis! nii see on. tyhja sydame haigus(nagu hiina arstid seda nimetavad) on kadunud.
loomulikult elan ma unistustes. muidu poleks see mina.
mul tekkis idee minna ameerikasse. tean isegi juba, kuhu ja kellega. ning arvestades seda, et ca 90% mu k6igist hulludest plaanidest on alati t2itunud, ootan huviga, mis juhtub l2hima paari aasta jooksul. euroopa on muutunud pisut tyytuks. mitte et siin oleks halb, aga avastamisiha, energia ja metsik tegutsemistahe ootavad rakendust. v6ib-olla on see mu elu tipp-aeg.
nyyd viskan riided seljast ja t6mbun oma laial voodil kerra ja viimane asi, mida enne uinumist n2en, on su pilt arvutiekraanil. v6tan selle kaasa unen2gudesse.
